Madal intress vähendas Swedbanki tulu

„Swedbanki esimese kvartali äritulemused on head. Seda toetavad nii meie efektiivsuse hoidmisele suunatud sammud kui Eesti majanduse soodsast seisust tulenev taganttuul. Eratarbijate kindlustunne on endiselt kõrge, mis kajastub kasvavas laenunõudluses", ütles Swedbanki peadirektor Eestis Robert Kitt pressiteate vahendusel.

Kiti sõnul on suurenenud ka ettevõtete huvi teha uusi investeeringuid. "Ehkki majanduse olukorda võib üldiselt pidada stabiilseks, on meie hinnangul viimase kvartaliga siiski süvenenud riskid elukondliku kinnisvara turul. Näeme, et pakkumine ületab nõudlust ja vabade elamispindade laovaru kasvab lähiajal veelgi,“ rääkis Kitt.

Esimeses kvartalis kasvas laenumaht hoolimata ebakindlast väliskeskkonnast võrreldes 2014. aasta neljanda kvartaliga 1,1%. Laenumahu tõusu taga olid eelkõige ettevõtete laenuportfelli kasv ja eraisikute märtsis oluliselt kasvanud laenunõudlus. Swedbanki laenude turuosa oli 2015. aasta esimeses kvartalis 39,1% (2014. aasta esimeses kvartalis 39,0%).

Hoiuste maht kasvas 2015. aasta esimeses kvartalis 2,5%. Swedbanki hoiuste turuosa oli 2015. aasta esimeses kvartalis 44,6% (2014. aasta esimeses kvartalis 43,5%). Laenude-hoiuste suhe oli 2015. aasta esimeses kvartalis 100,4% (2014. aasta neljandas kvartalis 101,8%). 

Laenukahjumite eraldised ulatusid 1,5 miljoni euroni (2014. aasta esimeses kvartalis oli 1,0 miljoni euro ulatuses positiivseid laenukahjumeid). Swedbanki on endiselt seisukohal, et Venemaa majandussurutis mõjutab eelkõige neid ettevõtteid, millel on kontsentreeritud investeeringud Venemaal või kelle jaoks Venemaa on oluline eksporditurg. Enim mõjutatud tööstusharud on põllumajandus ja transport. Samas on Swedbanki äriline risk neis sektorites piiratud. Pank tegutseb jätkuvalt selle nimel, et toetada kliente, keda Venemaa olukord võib mõjutada.

Halbade laenude maht ulatus 2015. aasta esimese kvartali lõpus 134 miljoni euroni (2014. aasta lõpus 138 miljonit eurot). Laenuportfellide kvaliteet on viimaste aastatega paranenud sellises mahus, et halbade laenude maht väheneb nüüd tagasihoidlikumas tempos.

Intressitulu kahanes aastases arvestuses 4,3%. Peamiselt mõjutasid tulu vähenemist madalad hoiuste intressimäärad. Võrreldes 2014. aasta neljanda kvartaliga  vähenes intressitulu1,1 miljoni euro võrra, mõjutatuna samuti madalamatest intressimääradest, kriisiabifondi tasudest ja lühemast kvartalist.

Teenustasutulu kasvas aastases arvestuses 8,3% eelkõige tänu suurenenud kaardi- ja varahalduse teenustasudele. Võrreldes 2014. aasta viimase kvartaliga kahanes teenustasutulu 1,6% eelkõige klientide hooajalise madalama aktiivsuse tõttu.

Kogukulud suurenesid aastases arvestuses 0,9%. Kulusid kasvatasid peamiselt suuremad tööjõukulud, IT-kulud aga vähenesid. Tööjõukulud kasvasid ennekõike klienditeenindajate palkade ülevaatamise tulemusena. Swedbankil on endiselt suurim jaotusvõrk Eestis: 40 kontorit, 7 pangapunkti ja 429 sularahaautomaati.14 kontorit keskenduvad nõustamisteenusele, pakkudes võimalust teha sularahatehinguid automaatide abiga. 

Swedbanki Eesti üksuse endine juht Priit Perens sai alates 1. jaanuarist 2015 Balti panganduse juhiks. Tema eelkäija Birgitte Bonnesen töötab Rootsi panganduse juhina. Swedbanki Eesti üksuse uus juht on varasem Balti panganduse ettevõtete kompetentsikeskuse ja Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt.

Swedbanki investeerimistooted teenisid esimese kvartali jooksul klientidele kokku 97 miljonit eurot tulu. Kõigi panga poolt juhitavate fondide tootlus oli esimeses kvartalis positiivne. Selle tulemusena teenisid panga fondide kliendid 84 miljonit eurot, millest 63,7 miljonit kuulub Swedbanki juures pensioni kogujatele.